Få utskriftsvennlig versjon ved å trykke på denne

Bovdehus fakultehtabargobádjái: sámi ja eamiálbmotguoskevaš dutkama dutkanovttasbargu

Sámi dutkamiid guovddáš bovde dutkiidjoavkkuid ja ovttaskas dutkiid bargobádjái ráđđádallat ee. temáhtalaš ovttasbarggu ja prošeaktaovddideami sámi ja eamiálbmotguoskevaš dutkamis.


Arnstein Johnskareng 17.09.2013 13:15   (Last updated: 04.10.2013 11:42)

Program på norsk.

Sámi dutkamiid guovddáš (SESAM) leamašan ođđajagi 1. b. 2013 rájes Humaniora, servodatdiehtaga ja oahpaheaddjeoahpu fakultehta (HSL-fakultehta) oassin. SESAM lea dál dutkanguovddážin seammá dásis go fakultehta instituhtat, ja dehálaš oassi min mandáhtas lea nannet sámi ja eamiálbmot áššiid máŋggafágalaš dutkama olles universitehtas. Seammás go SESAM lea HSL fakultehta oassin, de galgá guovddáš maid ain leat mielde fuolahit universitehta sámi ja eamiálbmotfáttáid ollislaš dutkan- ja oahppodoaimma, fakultehtarájáid rasttildeaddji fágalaš ovttasbarggu álggaheami ja koordinerema bokte.

Oassin dán barggus, de bovdet dutkiidjoavkkuid ja ovttaskas dutkiid, geain leat sámi ja eamiálbmotguoskevaš áššit sin dutkanguovddážis lea id, bargobádjái. Bargobáji álggahat dutkanprodekánain Marie-Theres Federhoferiin, ja joatkit fágalaččat professor Nils Oskaliin - son logaldallá fáttás eamiálbmotmáhtu dutkanmáilmmis mas gáibiduvvo dieđuid guorrat ja duođaštit. Ja de bovdet dutkiidjoavkkuid ovddidit iežaset bargguid, nu ahte diehtojuohkkin ja máhttu sáhttá juogaduvvot ja ovddidanvejolašvuođat, temáhtalaš dutkanovttasbargu, ja prošeaktaovddideapmi sáhttá ságastallojuvvot. Dákkár ságastallan lea ávkkálaš, earret eará vuođđun prošeakta- ja ohcanbargguide, iešguđegelágan našunála ja riikkaidgaskasaš dutkanáŋgiruššamiid olis.

Bárgobájiprográmma golggotmánu 7. b 2013:

Báiki: Hiet, Váldodállu (Hovedgården), Romssa universitehta - Norgga árktalaš universitehta

1130-1215: Beaivebiebmu

1215-1230: Sami ja eamiálbmotguoskevaš dutkan ja alit oahppu: Muhtin čuolmmat nu mo HSL fakultehta oaidná daid, Marie-Theres Federhofer bokte, professor ja dutkanprodekána

1230-1300: Eamiálbmotmáhttodutkan oskkudovddastemiid, duođašteddjiid almmuhusaid ja intersubjektiivvalaš maŋŋelguorrama ja -duođašteami máhtu erohusaid gaskkas, Nils Oskal bokte, professor, Sámi allaskuvla ja professor II Filosofiija instituhtas, HSL fakultehta

1300-1315: Digaštallan

1315-1530: Romssa universitehta - Norgga árktalaš universitehta dálá ja plánejuvvon sámi ja eamiálbmotguoskevaš dutkan

Rádjet 15 minuhta ovttadagaid ovddidemiide (dás maid vejolaš gažaldagaide ja kommeanttaide).

1315-1330: Sámegiela ja sámegielguoskevaš gielladutkan ja ovddidanbargu sámi giellateknologiijas, Endre Mørck ja Trond Trosterud bokte

1330-1345: Sámi kultuvra- ja girjjálašvuođadutkan ja nanus eamiálbmotstrategiijat, Cathrine Theodorsen ja Harald Gaski bokte

1345-1400: Sámi perspektiivvat matematihkkadidaktihka luohkkálatnjadutkamis, Anne Birgitte Fyhn/Ylva Jannok Nutti bokte

1400-1415: Eamiálbmogat ja minoritehtat historjádutkamis ja oskkoldatdiehtagis, Lars Ivar Hansen ja Siv Ellen Kraft bokte

1415-1430: Komparatiiva eamiálbmotdutkan ja diakronalaš geahčastus sámi eanangeavaheapmái, Marianne Skandfer ja Sidsel Saugestad bokte

1430-1445: Eamiálbmotvuoigatvuođat, pluralisma, demokratiija ja vanhurskkisvuohta, Kjersti Fjørtoft bokte

1445-1500: Eamiálbmotvuoigatvuođat, politihkalaš proseassat ja resursahálddašeapmi, Marcus Buck bokte

1500-1505: Sohkabealperspektiivvat UiT sámi dutkamis, Siri Gerrard bokte

1505-1510: Barents Peace Education Network (BPEN) ovdanbuktin, Christine Smith-Simonsen bokte

1510-1515: Máŋggafágalaš eamiálbmotdutkan: Sápmi vuolggasadjin, Else Grete Broderstad ja Bjørg Evjen bokte  

1530-1630: Digaštallan fágalaš čoahkkinčuoggáid, temáhtalaš ovttasbarggu ja strategalaš barggu birra.

Beaivebiepmu diŋgoma dihtii de dieđiheapmi bargobádjái ferte sáddejuvvot Carina Sandvikii ovdal golggotmánu 3. b.